Päev täis loodust ...

Laupäeval toimus aasta tähtsaim fotosündmus - Looduse Aasta Foto 2013 auhinnagala. Aasta fotoks pärjati Silver Kommusaar pilt "Siin on keegi veel". Minu võistlustöödel sel aastal erilist edu ei olnud, seetõttu rõõmustan rohkem tuttavate pärast, kelle tööd siiski ka suurele seinale 700 parema hulka jõudsid. Päeva otsustasin seetõttu lõpetada looduses. Liikusime Ringaga veidi ringi tema kodukandis. Tal olevat infot, et seal mitte kaugel on ühed lambad, kes kannavad veste-kampsuneid ... no seda imet peab oma silmaga nägema :) Nägime tallesid, kel toredad punased ja mustad vestid seljas ... minul aga pole selle kohta fototõestust ... ebaõnn mis mind sel päeval jälitas, ei lasknud veel minust lahti  ... olles kõik kaadrid ära teinud, ei olnud mul mahti kaamerast kohe pilte kontrollida ja nii sain peotäie ebateravaid pilte ... eriti need vestidele utedest ... noh, ise loll, kui koonerdan ISO-ga ja ei jälgi säri ... aga luban, et tulen ükspäev vaatan need uted uuesti üle ... sest ma lihtsalt pean need pildid omale saama ;)

 Sealt mitte kaugel olid õhtupäikeses kitsed põllul seismas ning meid jälgimas. Lõpuks nad muidugi pagesid, kuid minu 200-se toruga ikka neid eriti suurelt kaadrisse ei püüa ... tegelikult läksime küll sinna hoopis vaatama, kas sookurgesid seal ei paista uhkeldamas ;)

 Viimase peatuse tegime Järvotsa järve juures. (OO-katele teada ka Valgejärve matkaraja alguspunktina) :)

 Järvel sahmisid ringi sõtkad ... ju neil ka mingid pulmarituaalid ... kord sukeldusid, siis sahmisid niisama ringi ... seda oli põnev jälgida ... õues aga oli juba nii pime, et isegi ISO-ga 6400 (järgnev pilt) oli raske midagi head pildile saada ... meid piiras muidugi ka võpsik seal vee ääres ning ligemale ei saanud üle kallaste ajava vee tõttu, objektiiv aga "liiga lühike" ... paha siga, mitu viga ... ;)

Kui Ringa lõpuks käis välja mõtte, et hea oleks videod äkki teha, siis juhtus see mis juhtuma pidi ... sõtkad lõpetasid oma mängud ja olid kõige igavamad veelinnud ... noh väikese klipi neist siiski tegin  

valge laev

Neljapäeva õhtul veidi peale kümmet oli mulle telefonikõne. Endamisi mõtlesin, et mis nüüd siis põleb, et nii hilja keegi mind taga ajab ...  hetk hiljem sain aru, et helistajaks Ringa ja siis tekkis kuri kahtlus ... virmalised? Kõne oligi lühike ja konkreetne, et andmed on paljulubavad ning võiks end võimalusel kodunt välja ajada. Võtsingi suuna Viimsisse, kuhu kõige kiiremine jõuab. Kohale jõudmise ajaks vajusid näitajad taas ebasobivaks ning tundus, et isegi parema tahtmise juures ei meelita sealt mingeid virmalisi välja. Tegin mõned kaadridsiis merest ja nägin ära ka selle kaua oodatud valge laeva ;). 

Samal õhtul oli ka kuuvarjutus. Kuid kõik kuu pildid, mis ma testiks tegin, ebaõnnestusid ...

ju siis olen hetkel roostes ... aga Sina Ringa helista ikka tulevikuski kui põhjust on ... tahaks kunagi ju need esimesed virmalised siiski pilti saada :P

Nõiakaevul ...

 Kui nõiad kaevus vihtlevad, siis hakkab kaev taas üle ajama ... see on üks räägitav legend selle Tuhala nõiakaevu kohta. 

Seda need nõiad vist ka tegid st. vihtlesid, sest kaev kees juba mitmendat päeva. Tõenäoliselt on turistide hordid seda taas külastanud nagu seda juhtunud on alati, kui kaev taas keema hakkab ... aga seda ei saa ka pahaks panna, on tõesti vaatepilt, mida tasub oma silmaga vaadata.

 Mina olin sedapuhku kaevu keemist korduvalt oma silmaga näinud seetõttu mõtlesin algul seda üldse mitte külastada, siis aga jäi siiski miskit kripeldama ... ja nii mõtlesingi, et kui minna seda vaatama, siis teen seda õhtupoole hämaramal ajal, kui eriti palju rahvast enam ei liigu ning saab ka mõnusalt "veed voogama" panna. 

 Õnneks oli kolmapäeval Karin nõus minuga kampa lööma. Seltsis ikkagi segasem, ehkki oleksin ka üksi sinna läinud. 

 Kui kella 20 paiku sinna saabusime siis oli veel päikeseloojang eemal metsa kohal punetamas, kuid see kadus kiirelt. Üldse on ajal kalduvus kiirelt mööduda, kui oled just "sattunud soonele" naudid pildistamist ning tahad katsetada ja "mängida".

 Tuul oli õhtul piisavalt vali, et veepang kaevu kohal nagu kellatila õõtsuma panna. Nii ei saanudki teda ühelgi pildil teravaks, kuid sest pole miskit ... Mingil hetkel tulid sinna veel ühed uudistajad, kes agaralt mobiiliga välgupilte harrastasid. Peale seda kui olid meil ühel kaadril välguga vee särama saanud, katsetasime isegi erinevaid variante välguga veele sära andes ... noh, üritus on luhtaläinud katse ... kui kaameras tundus veel mõni kaader kobedam, siis tegelikkuses oli see järgmine ainus kaader mis välguga veidikegi viisakas välja nägi... peaks teinekord valgemal ajal uuesti kunstvalgusega mängima :)

Kolmapäeval, samal päeval kui kaevul käisime, tuli lõpuks ka üks hea uudis. Tuhala nõiakaev jääb alles.Tallinna Ringkonnakohtus lõppes vaidlus Nabala kaevanduslubade asjus ning kohus leidis, et ettevõtete kaevanduslubade menetlemise peatamine oli  põhjendatud. Loodame, et kaine mõistus võidab ning otsus jääb jõusse...

kevadvärvid

Roomasin ka mina laupäeval maadmööda ... et kevadvärve pilti püüda ... ja siin on siis ainus tulemus ... no ei olnud minu päev ;)

Auto

 Üks auto oli vaja üles pildistada ... õnneks seekord mitte minul ... :)

 Mina olin seekord niisama ilus inimene, keda kaasa võeti. :P

 Noh ja eks ma püüdsin ka seal mere ääres endale siis tegevust leida, et seda külma ilma kuidagi edasi anda ... ühe autopildi tegin ka nii muuseas ;)

Taevaskoja

Sattusin eelmisel pühapäeval taas üle aastate Taevaskojale.

Ehkki oli juba kevad ja eeldasime suurt veevoolu, selgus kohapeal, et talv polnud seda paika endiselt veel kevadele loovutanud. 

 Endamisi teadsin, et olen Taevaskojal käinud ning näinud nii Suurt - kui ka Väikest Taevaskoja't ... kohapeal selgus, et mu mälestused, pigem mälu on mind alt vedanud ja ma tõenäoliselt olen omal ajal piirdunud vaid väikese Taevaskoja nägemisega ... aga kes seda ka mäletab, võibolla oli ka kõik vastupidi ... :)

 Igatahes seekord said mõlemad üle vaadatud.

 Vaid ilm oleks võinud veel ilusam olla ...    :)

Tohoh kevadet!

Vaatasin terve pärastlõuna seda lumesadu no ja ei tahtnud kaamerat kätte võtta, ... sedavõrd masendav ... lubati ju kevadet, kuid selle asemel on nüüd kõik rohelised murukamarad valgeks värvunud. Hea et suvekumme autole veel alla ei pannud. Kui aga vahetult loojangu eel läbi lumesaju muutus see lumesadu kummaliselt lillakasroosaks, siis ei pidanud ma vastu ja haarasin siiski kaamera ning tegin läbi avatud akna mõne kaadri ... Nüüd ongi homme käes loteriihommik, kus tuleb ennustada, mis riided endale välja minnes selga panna :) 

aasta lind 2013

 Meenus täna ilma mingi põhjuseta, et 2013 aasta lind on nurmkana.

 Jägmisena meenus nurmkanade ettekavatsematu pildistmine aastast 2010.

 Ja kolmas mõte sellega seoses oli see, et ma pole ju jaganud tollest ajast neid pilte üldse peale ühe, mida olen vaid avalikult näidanud. Parandan nüüd selle vea. :)