30 juuni 2012

viimane päev

 Meie viimane päev Soomes, ühtlasi minu viimane puhkusepäev. Hommikupoole oli päike taevas ja nii lebotasime kodus aias niisama ning püüdsime korraldada fotosessiooni ... mis osasliselt ka õnnestus, kuid mitte sellest ei ole need pildid siin praegu. Õhtupoole, enne laevale minekut jätsime omale paraja varuaja ja liikusime Porvoo külje alla mere äärde Emäsalo saarele, kuhu saab silda mööda korralikult autoga ligi. 
 Seal on üks koht peaagu saare lõpus mere ääres, mis avaldas mulle juba esimesel sealviibimisel muljet. "Tuunijad" teavad seda kohta võibolla rohkem ühe pildi järgi "majakene mere ääres" ;) See on ka paik, mis meenub mulle alati ühe kalli objektiiviga, mis mul õnnestus seal mööda graniitpinnast veerema panna ...
 Soomes mere ääres käies on mulle alati meeldinud kaldapealsed, mis on üks suur graniitpinnas, mis laugelt merre laskub. Kui on korralikud mittelibisevad jalanõud kaasas,  siis on sellisel pinnal mõnus jalutada ... ei mingit muda, kruusa ega ka pehmet pinnast ... eks see ole muidugi maitseasi ... mulle sellised kaldapealsed igatahes meeldivad.
 Samuti on see paik suurepärane grillimiseks. Ma ei teagi täpselt, kelle poolt, aga tundub et analoog meie RMK-le on rajanud kõikjale üle soome selliseid puhkeplatse, kus on pingid laudadega, on grillimiskohad (lingil oleval pildil on näha taga pisikest varjualust, kus samuti korralik grill olemas), ka puud on kohapeal olemas,  sageli kuivkäimlad ...  ühesõnaga kõik mugavused on loodud külastajatele ... kusjuures, see võib kõlada ebaõiglaselt, kuid ma ei ole veel kohanud sellist puhkeplatsi, mis oleks risu täis, prügikastid üle ajamas jne, nagu meie grillkohtades sageli võib kohata. Selles mõttes on meil arenemisruumi...
Meie ei grillinud seekord seal, pigem veetsime niisama mere ääres veidi aega. See oli tore lõpp päevale enne laevale minekut ... järgmine päev oli juba tööpäev ...


29 juuni 2012

vihmapisarad ...

 Pärast Karini pilti püütud veepärlite nägemist mõtlesin, et ei avalda oma tehtud vihmapisaraid üldse, kuna üldiselt ma ei ole nendega üldse rahul. Nägin võimalust, kuid ei osanud seda piisavavalt kasutada ...
 Ega selle vastu polegi muud rohtu, kui ikka uuesti ja paremini püüda  :)
 Peale vihmapisarate püüdmist aias , kus lapi põdrakoera pildistasin, näidati meile ühte tammi jõe peal Inkeroinenis. Seal jõe ääres asus paberi või tselluloositehas (ma ei saanudki aru kumb täpselt, kuid see pole ka oluline vast), ning selle tehase juures oli jõele ehitatud tamm, kust vesi tohutu survega läbi voolas vahutades ning veetolmu üles pritsides
 Seal leidsime ka selle alumisel pildil oleva suure viinamäeteo.
 Järgmine päev oli hommikul selline kahtlane ja sompus, nii otsustasime veidi autoga ringi liikuda ning loodust nautida. Nii hulkusime algul mere ääres saartel, kust liikusime edasi Hirvikoski juurde. 
 See on üks pisike alevik või nimetaksin pigem külaks, kus jõe ääres on silmarõõmu pakkuv kärestikuline jõeosa.. Samas teiselpool jõge pakub üks maaliline maja nauditavat vaatepilti. Viimati kui sinna sattusin paar aastat tagasi, siis oli veetase madalam ning see kärestikuline jõgi ei olnud nii efektne. Seekord oli jõe tase eelmiste vihmaste päevade tõttu piisavalt kõrge ning vee tantsimine oli võimas, vesi keerutas laineid ning peksles vastu kivisid ... ühesõnaga paik, mida soovitan külastada, kui kunagi sinnakanti peaks keegi sattuma.
 Koju tagasi (st koju, kus me peatusime Soomes) jõudes avastasime peaaegu otse  köögiaknast mööduva tee peal kraavi läinud volkswageni, millel tuled kõik põlesid. Eemal lonkis üks tumedasse ülikonda riietatud mees nurga taha ... käisime igaks juhuks uurimas, et ega autos abivajajaid ei ole. Kuna kedagi seal ei olnud, siis tekkis meil kohe ketserlik mõte üks kiire fotosessioon korralda enne, kui omanik naaseb  ;) ... saime mõnedki toredad kaadrid ... Veidi hiljem tuli juba küla poolt traktor, mis auto teele upitas ... üllatuseks polnud autol suurt midagi viga, vaid esimene poritiib oli kergelt muljutud .... 
Järgmine hommik oli punase auto omanik taas tagasi meie hoovil ning püüdis meile pakkuda infot piettarisaari kohta. Üllatuseks tegi ta seda inglise keeles. Selgitasime talle et me ei ole kohalikud ning et me ei saa teda aidata. Ta andis meile ka teada, et eelmine päev autoga kraavis ära käis seal samas kõrval. Noogutasime takka, et teame ning pärisime, et mis juhtus. See tee ei ole selline kust võiks kraavi välja sõita. Ta hakkas kohe õigustama, et ta ei olnud purjus, et ta in Indiast ja et oli lihtsalt libe ... hmmm, ma eelmine päev mõttes määrasin ta somaaliks, keda ka soomes palju on .... :)

veel mõni sõna jaanipäevast ...

 Kui jaanilaupäeva õhtul hakkas veidi vihma tibama Soomes, kus jaanipäeva veetsin, siis hommikupoole oli päev ilus, ehkki veidi tuuline. Nii otsustasime Loviisa sadamas võtta vesiratta-katamaraani, mida meile kasutada anti ning sõitsime seal ligi asuvale linnusitasaarele grillima. Tegelikult selle saarekese nimi ei ole linnusitasaar, ma lihtsalt kutsun seda nii, kuna see umbes paarikümnemeetri laiune graniidist saareke on kaetud osaliselt linnu sitaga ;)
 Muidugi on seal saarel ka mõned puud ning taimestikku, mida paiguti seal graniitplatool leidub. Minuga on ainult see jama, et kui teised valmistusid grillimiseks siis minul oli vaja muidugi mööda maad roomata ja lilli kaamerasse püüda ;)  Ega ma neid õigete nimedega vist ei oskagi päris nimetada, ülemisel pildil peaks olema harilik kukehari. Seda nime ma teadsin kuid samas ei saa ma aru mis sel on pistmist kuke harjaga ... ei ole ta ju punane ega roosa ... ;)
 Seda ülemist õit ma ei oska koju ajada, näeb siin pildil välja veidi kui tulikas, kuid see ta ei olnud, .. see oli tulikasuurune lill küll, mitmeharuline ja iga haru otsas õis ... aga tema määramine jäägu teistele. Alumisel pildil üks kannike ... seal oli neid kannikesi ikka mitme ruutmeetri jagu koos mitmes pundis.
 ja viimane õis meenutab veidi mingit nelgilist ... kas habenelgi metsik variant või midagi sellist  ...
Igatahes see väntamine saarele ja tagasi koos grillimisega ning hiljem sadamas kohvi joomine oli päris mõnus sissejuhatus jaanilaupäevaks ...

25 juuni 2012

Jaanituli

Sõnajalgadest rääkisin siin jaanilaupäeval, täna lisan siia ka mõne kaadri meie jaanitulest, mida põletasime Jaani juures jaanikuul ;)
Anne soovis teada, kas leidsin ka mõne sõnajalaõie, et sellest õiest saaks pilti näha ... no ma ei tea, kas see liigitub sõnajalaõie alla, igatahes terve hulga õisi pildile ma sain samal õhtul ... ;)

Lapi põdrakoer Patrick Junior


 Käisime eile külas perel, kes kasvatab kodus Lapi põdrakoera (Lapinporonkoira).
 Mina, kes ma üldiselt suudan paljud koeratõud silmaga ära määrata, ei olnud sellisest koerast varem juhtunud kuulma.  Selline ta siis ongi. Sihvakas ja graatsiline. 
 Esmakohtumisel meie kui külalistega oli ta pelglik, käis küll nuuskimas, kuid püüdis siiski hoida distantsi ... ja nii ta siis seal põõsaste vahel meid luuras ;)
 Olles meiega veidi juba harjunud, tundis ta end juba rohkem koduselt.
 Kui ma koeri pildistamiseks kaameraga sihtima hakkan, siis olen mina siiski sageli kaua aega see objekt, kellesse on vaja mõningase ettevaatlikkusega suhtuda .... niivõrd ei meeldi neile see kaamera ja need pikad objektiivid seal ees ;)
 Aga mulle see kutsa meeldis ja loodan et ehk kohtun tulevikus kunagi Soome sattudes teda veel ...

23 juuni 2012

Kaunist jaanipäeva!

Mis meenub esimesena seoses Jaanipäevaga? Otseloomulikult sõnajalad ja jaanilõke. Esimene neist on pilti püütud. Teiseni läheb veel tiba aega :) 

17 juuni 2012

Fotosessioon härjasilmaga

 Eile maal käies sattusin hoogu härjasilmade pildistamisest. Kui algul oli seal ühe õie juures ka lepatriinu, siis mõne aja pärast, enne kui kaamera valmis sain seatud, oli lepatriinu kadunud.
 Ja siis ei olnudki muud teha, kui et  püüdsin selle härjalima võimalikult mitmekesiselt pildile saada ... :)

Kõrgkooli lõpupidu

 Käisin eile Estonia kontserdisaalis EBS kõrgkooli lõpuaktusel.
 Kui muidu ei ole ma sinna st. Estonia-sse  vahel mitu aastat järjest sattunud, siis nüüd üsna lühikese ajaga olin juba teisel korral sinna sattunud. 
 Ilm oli lõpetajate jaoks soodne, päikesepaisteline, ... vaid aktus venis veidi pikemaks kui ootasin, aga ju oli nii ette nähtud. Veidi elevust tekkis saali siis, kui üks lõpetajatest tuli tuli lavale diplomi järele pruudilooriga mütsi all. Selgus, et see pruut plaanis vist peale lõpupidu veel samal päeval pulmapidu pidada ... peigmees oli teda igatahes lava serva juures ootamas ... kaks tähtsat sündmust elus lausa ühel päeval  :)


Õhtu lõpetasime Clazz-s. Ma ei olnud selles jazz-klubis varem käinud, ei pidanud ka seekordset käiku kahetsema. Toidud olid maitsvad, seltskond oli muidugi ka suurepärane ;)

14 juuni 2012

Lilleaeg ...

Ühel nädalavahetusel roomasin siis maal ... küll kõhuli, küll käpuli ...
 Noh ja eesmärgiks oli muidugi püüda neid kevadisi õisi.
Aedkullerkupp, kitsekakar, magun, harilik kirikakar ehk nimetakse ka kui margareeta.
 Need viimased õied kuuluvad lillele, mille nime ma kunagi ei mäleta. Tema lehed on nagu mingid väiksemad kobru-korstlehed, õisikud aga nagu meelespeal, vaid tugevama varrega.

12 juuni 2012

Kuldkingade otsingul

 Käisime ühe mõnusa seltskonnaga Märjamaa kandis kuldkingasid otsimas. Anne oli meile sisuka päeva planeerinud, mis sai alguse Haimre mõisapargist. See oli ka ühtlasi soojenduseks. 
 Soojendus tehtud, liikusimegi salajasse kohta kuldkingasid otsima. Kaunis kuldking, tõeliselt kuninglike õitega paneb end tahtmatult imetlema, mida ei seganud ei sääsed ega sipelgad. Kui algul koondusime kõik ühe puhma ümber ja "tulistamiseks" läks lahti, siis natuke eemal leidsime ühe lapi, mis oli nii tihedalt neid õisi täis, et astumisel tuli ettevaatlik olla. On ju need õied ka looduskaitse all.
 Metsast väljudes avastas keegi kivi peal sisaliku end soojendamas.
 Kaua ta seal olla ei saanud sest varsti tuli selle kitsa metsatee peale põristama traktor, kes ka sisaliku ära peletas. meil oli vaid põnevust, et kas mahub traktor meie poole tee peale pargitud autodest mööda või läheb koos autode külgedega ... mahtus mööda   ;)
Kuniks ootasime viimaseid kuldkinga imetlejaid metsast välja, köitis me tähelepanu liblikate kolmik, kes nagu niidiga kokkupõimitult koos seal õite juures lendas. Ei ole küll spetsialist, kuid tõenäiliselt oli tegemist paaritumisaktsiooniga ...
 Edasi suundusime Anne juhtimiselt Sipa ohvripärna juurde. Oletatavalt on see vanade lautade juures asuv puu Eesti jämedaim pärn. Jätsin sinna ohvrikivile ka mõned mündid eelmiste külastajate eeskujul, kes seda varem juba teinud olid.
 Edasi tutvusime Märjamaa kirikuga, millest olin kümneid kordi mööda sõitnud, kuid kuhu kunagi sisenenud ei olnud. Mulle meeldis et tegemist oli valgusküllase kirikuga. Tänu Anne organiseerimistele õnnestus meil käia ka kiriku võlvkaarte kohal katusealuses avaras ruumis, kuhu sõja ajal rahvas peitu puges. 
 Peale väikest shopingut, õhtuse pikniku tarbeks, suundusime Sõbessoo rabasse
 Kui teel rabani ründasid meid vaatamata sääsetõrjevahenditele näljased sääsed, siis rabas õnneks jätsid nad meid rahule. Väidetavalt ülemisel pildil õitsva  sookailu tõttu, 
Alles sel kevadel oli maha pandud uus värske laudtee, mida mööda oli hea kulgeda kuni järveni. Edasi viin aga Anne meid juba mööda vetruvat rabapinda laugaste juurde. Hea et ta meid juhatamas oli, kuna ehkki rabad mulle meeldivad, siis ilma kindluseta ma sellistele vetruvatele pindadele siiski vist üksi ei läheks ...
Aga hea füüsilise koormuse andis sellisel pehmel ja märjal pinnal liikumine. ;)
 Teel meie piknikupaika tegime peatuse metsa vahel kohas, kus Anne näitas meile pae pinnase lõhenemist. Maasse oli tekkinud pinnasekihtide liikumise tõttu suured praod.
 Sealsamas oli kogu maa täis õitsevaid kuutõverohu taimi (ülemisel pildil) ja kassikäppasid (alumisel pildil). Mul vanematel on aias samuti kuutõverohu taimed, kuid need on kõrged ja sihvakad. Sel paesel pinnal olid need taimed vaid nii 15 - 25 sm kõrgused ... ühesõnaga mini-taimed.  :)
 Õhtune piknik toimus meil Varbola linnuses. Olin seal varem korduvalt käinud kuid see oli suurepärane paik lõkke tegemiseks ning pikniku pidamiseks. Ühtlasi tähistasime Heleni järgmise päeva sünnipäeva ette ära koos tordi ja küünaldepuhumisega, nagu kord ette näeb :)
 Meenutasime päeval kogetut, vahetasime kogemusi fototöötluse alal, ning tundsime end niisama mõnusasti, kuniks päev õhtusse jõudis, ning sääsed meid minema peletasid ... Oli üks suurepärane päev toredate kaaslaste ning ilusa ilmaga. Eriti toredaks tegi selle päeva lõpu see, et üle tüki aja õnnestus meil veenda endaga liituma ka Anne (alias Jeti) :) Tänud kõigile ja eriti kuldkingatripi korraldajale Annele.